Margarita Voites: Bravo bravissimo (2025) [DVD]

2025. aasta DVD kogumik "Bravo bravissimo" , mis koosneb kahest plaadist Margarita Voitese repertuaari paremikust. Plaatidel on uued intervjuud Arne Miku ja Ivar Iljaga, samuti Margarita lese Juhan Voitesega ning lapselaps Etheliga.

"Eestlasi on ikka, kuigi mitte just alati laulurahvaks peetud.
Ometi pole meie hulgas just liiga sageli tipptasemel, ka rahvus-
vahelises kõrgkonkurentsis edukaid lauljaid olnud. Margarita
Voites oli. Kriitikute ja paljude kolleegide arvates oli ta primadon-
na assoluta. See oli ja on isegi rohkem, kui ülistus. Kui meil täna
oleks Voitese tasemel laulja näeks me teda „Estonia" laval
harva. Küllap seetõttu käivadki meil sageli peaosi laulmas
külalissolistid. Oma parimatel hooaegadel oleks Margarita
Voites võinud esineda ja kuulajaid nii sisus, kui vormis võluda
ükskõik millise teatri laval ükskõik milliste maailmastaaride
partnerina. Küllap nii oleks ka Georg Otsaga olnud. Mõnedki me
nooremad solistitalendid on Itaalias õppimas käinud, Margarita
Voites andis sel lauljate tõotatud maal kontserte. Tema õpeta-
jaks oli Linda Saul, keda Voites alati kiitis ja meeles pidas. Seits-
mekümnendatel tegin Margarita Voitesest mõnegi saate ja paar
telefilmi. Mäletan, kui tõsiselt ta töösse suhtus, Voitese jaoks
polnud laulmine ja teater mitte amet vaid peamine osa ta elust.
Oma lavarollide ehted tõi ta teatrisse alati isiklikust kollektsioo-
nist kaasa. Koloratuursoprani hääleliik on lisaks ilule vägagi
nõudlik ja habras. Margarita Voites rääkis „Rahvakunstnike"
saates, et nii kõrget häält peetakse õigusega mitte vaid haruldu-
seks, vaid lausa ebanormaalseks. Seetõttu peab iga koloratuur-
sopran oma kapriisset looduse kingitust igati hoidma ning
arvestama nii päevarežiimi, kui toidumenüüd koostades. Marga-
rita Voitese repertuaar oli ulatuselt lai, kuid ometi oleks ta veelgi
rohkem tahtnud koloratuurhäälele kirjutatud osi laulda. Ta
lemmikuks olid Donizetti ooperid, mida õnneks „Estonia" teatris
ka lavastati. Kaasaegsetes ooperites laulis Voites väga harva.
Üks erandeid oli Gian Carlo Menotti verismist mõjutatud
„Telefon", mis Voitesele nii vokaalselt, kui mänguliselt hästi
sobis. Tema rollid muutusid ja arenesid aja jooksul, osaliselt
seetõttu, et ta laulis nii Violetta, kui Gilda osi lisaks „Estonia"
teatrile ka „Vanemuise" laval ning vahest ka külalisena meist
kaugemates ooperimajades. Voitese Tartu Gilda Verdi „Rigolet-
tos" oli hapralt tütarlapselik, „Estonia" laval oli ta otsustavalt
jõulisem. Margarita Voites oli esimene eesti naissolist, kes laulis
Moskva Suure teatri laval. Siis oli ta Violetta Verdi „Traviatas".
Margarita Voites esitas sageli ka kammerkavu. Üks neist lähtus
kuulsate heliloojate ööbikulauludest. Neid olid kirjutanud
Rameau, Brahms, Saint – Saens, Rimski – Korsakov, Glier, Aljab-
jev ning mõned eesti heliloojad. Koos klaverisaatja Aino Himbe-
kiga oli ta koguni ühe kava neist oopustest kokku pannud ning
mõnigi kord esitanud. Erakordsed anded tekitavad mõnikord,
eriti veel teatrites kadedusest kantud tagaseljajutte. Margarita
Voites polnud siinkohal kaugeltki erand. Sellised suurlaulja tööd
kindlasti segavalt mõjutanud lood saavad tagasi mõeldes nukra
alatooni. Osakem oma suuri talente senisest rohkem hinnata ja
hoida juba siis, kui nad meie keskel suuri, paljudele kättesaama-
tuid tegusid korda saadavad. Ei muutu suured neist juttudest
väiksemaks ega väikesed suuremaks. Nii lihtsalt on ning on alati
olnud. Margarita Voites oli ning jääb veel kauaks primadonna
assolutaks. Loodetavasti mitte kõigiks tulevasteks hooaega-
deks. Isegi maailmarekordeid ju ületatakse."

- Enn Eesmaa